Samuti jäi arusaamatuks, miks tuuakse sisse ettevõtete krediidiskoori ja kasuminäitajate näited, kui jutt käib peamiselt eraisiku laenuvalikutest. See ajas pigem segadusse kui aitas paremini mõista. Oleks palju tugevam, kui oleks toodud konkreetne eraisiku näide: sissetulek, olemasolevad kohustused, soovitud laenusumma ja tegelik kuumakse koos kogukuluga.

Maksepuhkuse osa tundus ka liiga positiivne. Jah, see võib aidata raskel hetkel, aga tavaliselt ei tähenda see tasuta hingamisruumi — intress tiksub sageli edasi ja lõppkokkuvõttes võib laen kallimaks minna. Seda riski peaks kindlasti rohkem välja tooma. Laenudest rääkides on väga kerge jätta mulje, et kõik on mugav ja paindlik, aga tegelikult võib üks vale otsus inimest aastaid survestada.

Samuti oleks hea selgemalt eristada kodulaenu, kinnisvaralaenu ja koduliisingut, sest praegu jääb mulje, nagu need oleksid peaaegu sama asi. Koduliisingu puhul tahaks väga näha ka riske: kellele vara kuulub lepingu ajal, mis juhtub makseraskuste korral ja kas kogukulu võib lõpuks olla suurem kui tavalisel kodulaenul?

Pangapakkumiste tabel tundub samuti liiga üldistav. Intressid sõltuvad inimesest, tagatisest, sissetulekust ja euriborist, seega konkreetsete pankade juurde kindlate protsentide panemine ilma kuupäeva või allikata mõjub kahtlaselt. Sellise teema puhul võiks iga number olla kas viidatud või selgelt märgitud näitlikuna.

Emotsionaalselt on kodu ostmine niigi stressirohke protsess ja selline artikkel võiks pakkuda rohkem kindlust, mitte lisada segadust. Sisu potentsiaal on olemas, aga vajaks tugevamat toimetamist, vähem kordusi ja rohkem praktilisi hoiatusi.

Samuti võiks rohkem rõhutada riske. Kiirus ja mugavus kõlavad küll hästi, aga väikelaen võib väga kergesti muutuda koormaks, eriti kui inimesel on juba rahaline pinge. Oleks kasulik tuua konkreetne näide, kui palju 1000 või 3000 euro suurune laen tegelikult tagasi makstes maksma läheb. Praegu on numbreid küll tabelites, aga nende mõju inimese igakuisele eelarvele jääb liiga abstraktseks.

Häiris ka lause “financial stability”, mis võiks olla eestikeelne. Lisaks on artiklis tehnilisi vigu, näiteks topelt märgendid ja korduvad lõigud. Sisu oleks palju usaldusväärsem, kui see oleks paremini toimetatud ja selgemalt üles ehitatud. Väikelaenust kirjutades ei piisa ainult mugavuse rõhutamisest — inimestele tuleks ausalt näidata ka halvimat stsenaariumi.

Samuti tundub, et mõned ettevõtete näited krediidiskoori juures ei haaku väga hästi tavainimese laenuotsustega. Oleks kasulikum näha konkreetseid näiteid: kui inimene teenib 900 € kuus ja tal on juba üks väiksem kohustus, siis milline laen oleks veel mõistlik ja milline juba ohtlik? Praegu jääb kohati tunne, et laenutooted on liiga positiivses valguses esitatud.

Lisaks jäi silma ka vormistusvigu ja mõned kummalised laused, näiteks “aitab plyl paremini rahavooge juhtida”. Sellised apsud vähendavad usaldusväärsust, eriti finantsteemalises tekstis, kus täpsus on väga tähtis. Oleks hea, kui artiklis oleks rohkem hoiatusi, rohkem päris elulisi arvutusi ja vähem üldist reklaamimaigulist juttu.

Samuti tunduvad mõned tabelites toodud andmed natuke juhuslikud ja kontekstita — puhaskasum, töötajate arv ja maksud ei aita lugejal eriti aru saada, kas konkreetne koduliisingu pakkumine on talle hea või halb. Rohkem oleks kasu näidisvõrdlusest: sama kinnisvara kodulaenuga vs koduliisinguga, koos kuumakse, intressi, lepingutasude ja kogukuluga. Praegu jääb mulje, et koduliisingut esitletakse liiga optimistlikult, aga nii suure otsuse puhul tahaks näha ka ausat miinuste poolt.