Author Archive: Marko

„Ei saa aru, mida ta vajab..:“ – selliste sõnadega tuli eile minu naabrinaine koju järjekordsest sõiduõpe tunnist kohalikus autokoolis.

Loomulikult ma tundsin huvi, mis juhtus. Ja tema kiirelt plahvatas:
„Noh siis paar päeva tagasi, kui ma sõitsin sõiduõpetajaga, täitsa juhuslikult (usud ju, et juhuslikult?) sõitsin suurele munakivile parempoolse ratasega. Ma seda lihtsalt ei märganud, saad sa aru, ei märganud. Aga sõiduõpetaja hakkas karjuma ja sõimama mind. Umbes nii, et nädal tagasi vahetas ratas välja ning mina seda uuesti mudsin. Ja isegi hakkas ähvardama, et järgmine kord esitab mulle arve rikkumsie eest. Kujutad sa ette, kuidas mina siia üldse puutun? Mina ju ei näinud seda kivi…

Ühe sõnaga, lubasin sõiduõpetajale, et olen ettevaatlikum ja mitte kunagi sellist vea enam ei tee.

Ja täna, tead, nägin juba kaugelt, et tee peal on kivi. Küll väiksem, kui tool korral, aga ma ju mäletan, et lubasin, seega otsustasin ettevaatlikult sellest määda sõita. Noh jah, oli tipptund. Ja, tagant tekkis palju autosid ootele mitmeks reaks. Jah, kivi oli väike, väga väike… aga mina ju pidin sellest mööda sõitma. Mina ju pean hoolima autokooli varast või kudas??? Ja pärasr selle kõike tänu sõnade asemel ma saan uuesti vastu päid:

Mida sa kõrvale liigud? Kas sa saad aru, et taha tekitasid avariisituatsiooni?!

Ütle sa mulle, kas minul ei ole õigust?

Mina vastu sain ainult naerata. Jah, naised rooli taga on küll midagi!!

Oh, alates 28. septembrist toimub Soomes kõige ägedam tantsufestival „DANCE MANIA”. Ma lihtsalt pean seal olema! Nüüdisaegsete tantsuliigutuste ja rahvatantsu koloriidi tandem südantliigutavate, uute ja juba tuttavate muusikakompositsioonide saatel! Aga valguse ja varjude mäng?! Aga õhkkond? Siin on kõike: nii möllu kui hingerahu, ja hullumeelset draivi, ja lõõgastust, ja hingekarjet ja vaikust… kõrvulukustavat vaikust… Ei, midagi sellist ei saa vahele jätta!

Ma olen taolistel festivalidel juba kahel korral käinud. Ja mõlemal korral tundsin, kuidas minu elu tavareaalsus sulas, kadus olematusse, aga minuga toimus taassünd, minust sai uus, täiesti teistsugune inimene! Ja iga kord Soome tantsufestivalilt naastes, läksid minu asjad kodumaal ainult ülesmäge – ma ütlen teile, et see on ajule tõeline restart!

Ja nüüd ma… istun, mõtlen ja mõtisklen selle üle, kuidas pääseda festivalile „DANCE MANIA”. Asi on selles, et ma tegin aasta jooksul mõned väga suured ostud ning paaril korral tuli ka välismaal käia asju ajamas. Finantsolukord on pisut kõikuma löönud, kuid ma vajan just nüüd positiivsust, emotsionaalset laengut, et uue jõuga lahingusse minna! Ah, mul on äärmine vajadus pääseda sinna… sinna, kus ei ole muresid, asjatoimetusi ega askeldamist…

Otsustatud, ma sõidan! Hakkan kohvreid pakkima – plaan on juba küpsenud. Seekord võtan ma mingisuguse kiirlaenu, aga tagasi jõudes – võimaldavad minu taastunud jõuvarud kõik mitmekordselt tagasi teenida! Ma tean, ma usun, ma olin seal, ma elasin kõik läbi!

Naised, olge naiselikumad! See on ju lihtsalt võimatu – algul võtate ise kõik enda õlule kanda: kodu, pere, töö, ning seejärel ise ka kurdate. Kas te ei saagi aru, et teie pärast me lihtsalt laseme end lõdvaks?

Mõelge, miks peaks mees tegema tööd, kui te teenite nii palju, et jätkub kõige jaoks? Hiljem ise ütlete: “Tõelised mehed on kadunud…” Kuidas saabki olla teile tõeliseks meheks, kui saate ise kõigega suurepäraselt hakkama? Ma reaalselt ei saaks kaitsta naist, kelle lihased on minu omadest kolm korda suuremad. Ma tõesti ei tahaks aidata neidu, kes aina räägibki: “Ma teen ise.” Ning miks ma peaksingi mõtlema mingitele majapidamise pisiasjadele, kui kõik tuuakse sõna otseses mõttes kandikul minu ette: kodu on puhas ja koristatud, söök on laual (kusjuures isegi mitte potis pliidil ega ka külmkapis, vaid taldrikul – värske, soe, isuäratava lõhnaga), pesu on pestud, sokid paaride kaupa kokku pandud, särgid värvi järgi kappi riputatud ning lapsed… lapsed on ka pestud, kammitud ning isegi üles kasvatatud.

Öelge nüüd, millisel hetkel peaks mees sekkuma? Mitte ühelgi hetkel, sest kõik on niigi harmoonias, sekkumisega võib ainult rikkuda tasakaalu. Ühel päeval tahtsin osta uut televiisorit, isegi jõudsin tarbimislaenu vormistada… naine aga ütles, et olen rumal, võttis raha krediitkaardilt ning viis minu ja lapsed lõunamaale mere äärde. Oijah, te isegi ei lase võtta iseseisvalt vastu otsuseid, kuna olete ise kõik juba ammu läbi mõelnud, kaalunud ja teostanud.

Nii kurb kui ka ei oleks seda mõista, kuid kaasaegse mehe roll on viidud miinimumini. Tunnen end seemnepullina nagu naised tahaksid minult vaid üht – rasestuda, millele järgneb aga kurikuulus “Ma teen ise.”

Millist kinnisvara te ka osta ei tahaks, raha kulub selleks kindlasti ja mitte vähe. Vajaliku summa hankimiseks on  kaks võimalust – võtta laenu või ise koguda. Mulle tundus teine variant sobivam, aga paljud eelistavad kinnisvara soetamiseks laenu võtta.  Kui tahate kinnisvara soetamiseks ise raha koguda, on  mul teile 3 lihtsat soovitust:

• unistuse teostamiseks pange regulaarselt raha kõrvale
• mõelge, millelt ja kus saaks kokku hoida
• leidke võimalusi lisateenistuseks.

Pidage silmas, et eesmärk peab olema selge ja läbipaistev. Soovitav on eelnevalt uurida hindu kinnisvaraturul ja täpsustada  tulevase eluaseme tähtsamad karakteristikud. Alles pärast seda tasub hakata mõtlema, kas võtta kinnisvaraga tagatud  laenu või hakata ise raha koguma. Arvestage kindlasti ka sellega, et kinnisvara tuleb registreerida, mis nõuab lisakulutusi.

Investeeringust üksi on vähe, te ju tahate sellelt  ka teenida. Kui tahate tabada kaks kärbest ühe hoobiga, järgige seda soovitust – kiireim ja kõigile kättesaadav rahast vabanemise  viis on panna see panka «hoiuraamatule». Seejuures on eriti oluline valida kindel ja usaldusväärne pank. Millegipärast eelistavad rahaküsimustes pädevad inimesed soodsaks rahapaigutuseks teisi  võimalusi.

Te võite kinnisvara ostuhinnast poole ise koguda ja teise poole laenata. Mõnele sobib pankade pakutav, teised küsivad rahaabi sõpradelt või sugulastelt. Nii või naa, aga lõpptulemus sõltub siiski teie võimalustest ja õigesti seatud eesmärkidest.

Kompanii Netflix pakkus vaatamiseks dokumentaalfilmi «Minimalism», kus sotsioloogiaprofessor Juliet Schor pani sõnadesse ideed, mis on mindki juba üsna ammusest ajast erutanud.

Kui lühidalt, siis ütles ta järgmist: inimühiskond on võlgadesse uppunud metsiku soovi tõttu võimalikult palju osta. Selle nimel võtame me kõik pidurdamatult laenu pankadest ja krediiti internetist, aga seda sugugi mitte seepärast, et oleme liialt materiaalsed. Professor  Schori arvates ei ole ühiskond sõna otseses mõttes piisavalt materiaalne.

Tähendab ju sõna «materiaalne» seda, et ostjad armastavad häid asju ja hindavad kvaliteeti. Tegelikult aga ümbritseb meid kehv, tarbetu träni. Firmariiete õmblused hargnevad pärast esimest pesu. Kallis toidukraam on keemiat täis. Reklaam aga ei väsi meid agressiivselt veenmast ostma järjekordset plastikust pasatükki.

Ja pange tähele, kuidas seda meile serveeritakse! Näiteks autot ostes saame me endale mitte lihtsalt auto, vaid Mehisuse kehastuse  –  ja ka pilt teleri ekraanil on vastav ja diktori hääl on karune ja karm, ühesõnaga «mehine».
Kui reklaamitakse pesupulbrit, ostate te mitte lihtsalt pulbrit, vaid puhtakujulist Hoolt ja Armastust: pilt näitab teile toimekat pereema, kes aina askeldab kodus, aina askeldab…
Joogireklaamid? Tuleb välja, et need on Vabadus, Lõbu ja Lust etc.

Järeldus on troostitu: me ostame massiliselt mittevajalikke asju mitte enda materiaalsete vajaduste rahuldamiseks, ei, vaid selleks, et kogeda petlikku edasimineku tunnet, muuta enda olemust, isegi mingis mõttes täiustuda. Infosajand on meid lahutanud materiaalsest maailmast, toonud meie ellu palju abstraktseid mõisteid.

Neid asju on juba väheks jäänud, mida oma kätega teeme, oleme lahti rebitud reaalsest, füüsilisest, praegusest kogemusest – materiaalsest kogemusest, mille oleme vahetanud virtuaalse töö vastu arvuti taga. Inimesed on hõivatud elu sümboolse küljega.

Kunas ometi tunneme taas jalge all kindlat maad?
Ilmselt ainult juhul, kui taastame sideme materiaalse maailmaga…

Miks küll on naised otsustanud, et jubedad kunstküüned, olgugi et eredat värvi, tingimata mehi ligi  meelitavad? Ütlen ausalt: «Ei! Ei, ei ja veel kord ei!» Tüdrukud, need küünised, andke andeks, aga teisiti on neid raske nimetada, ajavad meile  tegelikult hirmu peale.

Kas te tõesti arvate, et mida pikemad küüned, seda parem? Et mida rohkem on neile kivikesi liimitud, seda ilusam? Et mida originaalsem kuju, seda kaunim? Et mida hämmastavamad värvikombinatsioonid, seda veetlevam?

Kordan veel kord täie veendumusega – ei ja punkt. Mehelik mõistus ei leia naiste pikkadele küüntele ainustki pooltargumenti. Mitte üh-te-gi! Aga teie «peene» maniküüri vastu  –  seda küll, aga palun!

Näiteks muutume me oma kaaslanna teravaid küüsi nähes alati veidi valvsaks. Võimalik, et see tuleb sellest, et need teevad ta väga sarnaseks röövlinnuga, kes valmistub sind tükkideks rebima. Võib-olla aga häirib meid hoopis see, et säärase maniküüri omanik vaevalt hea perenaine saab olla – no ei ole võimalik valmistada korralikku lõunasööki (supp, praad ja kompott) pidevalt muretsedes, et küüs ei murduks.

Kuigi, põhjus võib olla ka muus…

Ilus ja kauakestev maniküür maksab ka raha ja mitte vähe. Kusjuures see on pidev kulu: täna paigaldati pikendused, homme – juba on käes aeg hoolduseks, ülehomme – üks küüs murdus, aga parandused tuleb teha mõlemal käel… Kui palju peab mees raha toppima sellesse, mis talle üldse ei meeldi, vaid lausa vastupidi? Nii pole võlgadesse saatuminegi kaugel, sest pangalaenud siin ei aita…

Tüdrukud, halastage meile – ärge šokeerige meid kalli ja koleda maniküüriga. Meile piisab, kui teie käed on hoolitsetud ja küünealused puhtad. Ongi kogu saladus.

Nägin eile vaimustavalt naljakat vaatepilti: noor emme oma kolmeaastast võsukest kasvatamas. Ja kuidas veel kasvatamas? Lihtsalt üritas temalt mingitki mõistmist välja meelitada, samal ajal kui too, väike peletis, porilombis püherdas. Kusjuures ikka mehemoodi püherdas – mõnuga! Nagu polekski see kevadine jääkülm lomp, vaid soe hellitav meri…

Tähendab, sammun mina töölt kodu poole, aga minu ees veab noor naine põnni kättpidi järel. Päike särab, purikad tilguvad, lumi sulab jalgade all – ilu missugune! Äkki – jõmpsikas rebib ema tugevast haardest lahti ja jooksu pealt hopsti – otse kõige sügavamasse lompi. Mitte jalgupidi, vaid mõnusalt otse kõhuli. Ema loomulikult kohkub, tormab kohale, aga loiku astuda pelgab, küllap muretseb uute saabaste pärast. Veenab last loigu servalt: «Deniska, kullake, päikseke, tule välja…» Deniska aga röögib vastu: «Osta, osta, osta!» Ema on juba kükakil lombi äärel ja meelitab õrnalt naeratades: «Tule kaldale – küll lepime kokku.» Poisi suust aga ei tule ikka muud kui «osta!», ainult et nüüd eemaldub ta üha kiiremini jalgadega plärtsutades kaldast veelgi.

See köitev tegevus kestis oma minutit viis. Ja siis äkki, järsku ja ootamatult õnnestub emal pahareti jalast haarata ja ta kuivale maale tirida.  Selleks hetkeks on tema mesimagus hääletoon juba asendunud ähvardava, kohati karjumiseks paisuva sisinaga: «No kuidas ma sulle ostan, sa väike väljapressija! Kas sinu arvates antakse mulle iga päev eluasemelaenu? Ütle mulle, ütle – kust ma sulle nende puldiga autode ja isekallutajate jaoks raha võtan?!» Ja mida jõnglane vastas? Mulle jäi igatahes mulje, et poisi sõnavaras on ainult kaks sõna – «osta» ja «lollakas»…

Miks ma seda kõike räägin? Aga selleks, et mõistsin, et lapsi on mul vara muretseda, oi-oi kui vara…

Millisest hobist võib tulu tõusta? See küsimus oli, on ja jääb aktuaalseks. Otsime sellele õige koos vastust.

Korralikku tulu võib saada praktiliselt igast hobist. Põhiline on, et tunneksite lemmiktegevuse vastu tõsist kirge. Ühed on vaimustatud kalapüügist, kollektsioneerimisest või spordiga tegelemisest, teistele meeldib aiandus, käsitöö või videote tegemine. Te võite oma hobi mitte ainult nautida, vaid teha sellest ka tuluallika.

Selleks, et muuta meelistegevus suure tulukusega äriks, on vaja raha. Võib võtta tagatiseta laenu või pöörduda rahalise abi saamiseks tuttavate poole. Kuna sugulased või sõbrad ei ole ju alati valmis vajalikku summal laenama, peetakse esimest varianti sobivamaks.

Kõigepealt peate selgeks tegema, millega nimelt te tegelema hakkate. Et hobi tulu tooks, tuleb pakkuda ainult kvaliteetseid teenuseid või kaupu. Ärge unustage, et raha teenimise vahendiks kasvanud hobi muutub igapäevaseks üksluiseks tööks. Seepärast peaksite proovima ja enda jaoks selgeks tegema, ega kasvav töökoormus ei vähenda äkki teie huvi lemmiktegevuse vastu.

Hobiga elatist teenides tuleb pidevalt juurde õppida ja oma oskusi täiendada. Inimesed on nõus maksma ainult kvaliteetse kauba eest. Pole suuremat tähtsust, mida nimelt te pakute, kas käsitööd või kollektsioneerimisesemeid.

Ka mul on hobisid, mida ma pole praegu veel rahaks teinud. Tundub, et pean selle teema juurde veel tagasi pöörduma.

Mind on alati ahvatlenud kiirlaenud – see on hea võimalus teha ost, millest oled pikka aega unistanud. Nii läks ka sel korral, kui otsustasin osta uhiuue Lenovo sülearvuti. Kauaoodatud ostu sooritamiseks raha ilmselgelt ei jätkunud, mistõttu otsustasin kasutada panga teenuseid. Reklaamplakat rippus otse elektroonikapoes, seetõttu otsustasin kohe kiirlaenu võtta.

Laenutingimused olid piisavalt lojaalsed: otsus mulle laenu anda tehti umbes 10 minuti jooksul, mingeid eriti kummalisi küsimusi ei esitatud. Pangatöötaja küsis viisakalt minu töökoha, sissetuleku suuruse ja perekonna olemasolu kohta, samuti muude tuluallikate kohta. Esitasin kõik andmed ausalt ja ilma liigse paatoseta – selle tulemusena võeti vastu positiivne laenuotsus. Kohe seejärel anti vajalikud dokumendid ja mul oli võimalik osta sülearvuti krediidiga.

Ainus asi, mis oli minu jaoks veidi ootamatu – see oli vajadus teha 10%-line sissemakse. Arvestades, et ostsin ühe ultra-õhukeste sülearvutite uuematest mudelitest, oli see tuntav summa minu eelarvest. Nagu pangatöötaja selgitas, oli ettemaksu vaja, et kontrollida kliendi maksevõimet ja kinnitada tema kavatsuste tõsidust sooritada just see konkreetne ost.

Maksin laenu kahe aasta jooksul ära, makstes korralikult kõik kuumaksed. Loomulikult tuli sülearvuti kogumaksumus minu jaoks veidi kallim, kui see oleks olnud oma raha eest ostes, kuid see-eest nautisin kaks aastat meeldivat eset. Mul oli samuti stiimul paremini töötada, et tulla toime kohustuslike laenumaksetega, töötasin tihti kauem ja asendasin oma kolleege.